Eesti rahvatantsu neiud Londonis õpetasid Briti sõjaväelastele

Eesti rahvatantse.

31. mail sõitsid Briti armee sõdurid 5. jalaväepataljonist the Rifles Londonisse eestlastele külla.

Ürituse eesmärk oli enne mitmeks kuuks Eestisse tööle minekut meie ajaloo kohta teadmisi saada, nautida kultuuri, kohtuda ja rääkida eestlastega ning harjutada natuke keelt. 

Kõigepealt külastasid sõdurid Eesti Suursaatkonda Londonis, kus nende auks korraldati vastuvõtt. Saatkonna pressiesindaja Triinu Rajasalu tegi sõduritele ülevaatliku Eesti tutvustuse. Seejärel ütles tervitussõnad suursaadik Lauri Bambus. Sõjaväelastega olid vestlema tulnud ka kaitseatašee kolonel Tarmo Ränisoo ja majandusdiplomaat Mare Tropp. Pakuti miniburgereid ning Eesti õlut.

Saatkonnast asuti jalutades teele Eesti Maja poole.

Lauri Bambus tervitamas sõdureid - pilt saatkonna erakogust.

    Taavi Rõivas jagamas mõtteid Vene-Eesti piiri suhetest ja NATOst.

Eesti Majas ütles avasõnad Maja juhatuse esinaine Katrin Legrain, kes rõhutas sellise koostöö olulisust ja vajadust.

Järgnes Londoni Ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa õpingute instituudi vanemlektor Allan Siku ettekanne Eesti poliitikast ning ajaloost. Britte huvitas näiteks, milline on Eesti poliitiline kliima ja mis mõju on Briti vägede kohalolekul Eestis.

Üllatusena väisas meie üritust ka endine peaminister Taavi Rõivas, kelle sõnavõtust sõdureile jäi kajama mõte, et Venemaale peab olema selge, et tegemist ei ole mitte ainult Vene-Eesti piiriga, vaid Venemaa kõrval on NATO riik, kellele tulevad vajadusel teised ühendusse kuuluvad riigid appi. Rõivas vestles ka sõduritega ning vahetas nendega kontakte.

Seejärel astusid lavale laulja Mirjam Elessawi ja pianist Kristiina Rokaševitš, esitades lühendatud versiooni rahvalaulust ”Lauliku lapsepõli”. Esitus meeldis sõjaväelastele ning nad ütlesid, et see oli üllatav, aga väga hea laul ning esitusstiil.

Lapsed õpetamas Brittidele eestikeelseid väljendeid.

 Laval laulja Mirjam Elessawi ja pianist Kristiina Rokaševitš.

Järgnes eesti keele tund sõduritele, kus õpiti peamiselt olulisemaid väljendeid ning harjutati hääldust.

Igal sõduril oli kaasas juba eelnevalt koostatud inglise-eesti sõduri sõnastik ning nüüd oli neil võimalik küsida, kuidas teatud sõnu peaks hääldama. Sõdureid õpetasid lapsed, kelle hoolsa juhatuse all ka dialooge harjutati. Hiljem oli kuulda, et õpilased uurisid õpetajatelt muuhulgas ka, kuidas eesti keeles vanduda ning suitsu osta. 

Suupisteteks pakkusime võileibu rukkileiva ja hapukurgiga ning kohukesi. Singi- ja vorstileivad kadusid laualt kiirelt, kuid heeringas jäi suuremas osas brittide poolt puutumata. Muidugi ei puudunud laualt ka kellaviietee piimaga. Sellele lisaks aga ka eestipärane kama, keefir ning kaligi.

Pärast kehakosutust said sõna üritusele tulnud Londonis elavad eestlased ning Eestist huvitunud inimesed. Räägiti eestlaste omapärasustest, pajatati lugusid elust enesest ning jutustati mõned anekdoodidki. Külaliste sõnavõttude vahele sai näha videoklippe Eestist.

Eesti tüdrukud Briti poistega Labajalga keerutamas.

 

 

 

"Ma kuulsin esmakordselt Eesti Majas sellist kõrvulukustavat aplausi, mis tundus, et pani majaseinad värisema. Tõsiselt kaasaelav publik," kiitis elamust tantsija Evelin.

Korraldaja Kerli vastuvõtmas pataljoni aumünti.

Ürituse naelaks peab aga pidama Londoni Eesti Seltsi rahvatantsurühma neidude esinemist.

Pärast kahe tantsu vaatamist oli sõjaväelaste kord end tantsuplatsil proovile panna. Kogenud rahvatantsurühma juhi Marje Remmeti eestvedamisel õppisid sõdurid kibekähku selgeks lausa kaks tantsu.

"Me oleme töötubasid teinud kohalikele üle Londoni päris mitmeid, kuid seekord õpiti sammud ülikiirelt selgeks. Eesti Maja saal köeti tantsides kuumaks nagu saunas, kuid sõdurite rõõmsad näod, rahulolev ja tugeva käega aplaus andis mõista, et tantsudega jäädi igati rahule," selgitab eestvedaja Marje Remmet ning soovib sõduritele head teed ning lisab, et Oige-vasempa tantsuga nad Eestis juba jänni ei jää!

Tantsule ja trallile järgnes kartulisalati, rosolje ja viinerite söömine. Korralikult peolaualt ei puudunud ka sült.

Peagi oli sõduritel aeg lahkuda, kuid enne seda tänati lahke vastuvõtu eest ning kingiti korraldajale pataljoni aumünt, kus kirjas vahva mõte: ”It’s not the size of the dog in the fight, it’s the size of the fight in the dog.” – ”Oluline pole mitte koera suurus võitluses, vaid võitlustahte suurus koeras”.

Kirjutas: Kerli Liksor

Milline armee!

"Aitäh kõigile abilistele, kes Briti sõjaväelaste vastuvõttu Eesti Majas korraldada aitasid; Katrin Legrain Majast, Evelin Siilak ja Marje Remmet Londoni Eesti Seltsist ning Piret Randam Eesti Abistamise Komiteest, abikäe lõid külge ka Siiri Sääs, Riia Ränisoo ja Andy Billington, " tänab Kerli. 

Piduliku vastuvõtu korraldas ja viis läbi Kerli Liksor. Kerli on Londonis elav eesti keele õpetaja, kes õpetas Briti sõduritele eesti keelt enne õppustele minekut. Kerli on ühtlasi ka Eesti Maja Londonis juhatuse liige. 

Piltide autorid Sven Sild, Riia Ränisoo ja Piret Randam.

TAGS:   Eesti Suursaatkond Londonis   Eestikeele tunnid Londonis